Sajab vihma ja puhub tugev tuul. Päeva peale lubab, et jääb järgi. Lähen esialgu rehe alla inventari ette valmistama. Emad peaksid täna-homme kooruma ja plaanis on teha veel täna mõned uued pered küpsete kuppudega. Vaja kokku klopsida mõned põhjad ja valmistada ette paarumisperede inventar.
Nonii, kella 12 paiku oli väike vihmavahe, õigemini sadas lihtsalt vähe. Sain kupud ära kontrollida, olingi juba hiljaks jäänud, sest 2 kuppu olid juba koorunud ja preilid läinud taru peale uitama. Puuridesse sain 24 kuppu (44-st vageldatud kupust). Ilmselt profid sellega ei lepiks, aga mina olen väga rahul. Ikkagi esimene kord ja arvestades minu kehva vageldamise kvaliteeti. Arvatavasti oli minu vageldamisnõel ka ikka väga vilets. Oma vajaduse saan igal juhul kätte ja jääb üle ka.
Nii lihtne see siiski ei ole kui raamatust loetud. Kuppude ümber oli ohtralt igasugu suri-muri ehitatud, et lokirulle niisama lihtsalt peale panna ei saanud. Võtsin kupuraamid tuppa ja kuuma noaga lõikasin ettevaatlikult selle jama ümbert ära. See oli paras nikerdamine, arvan et 30-40 min. kulus selleks. Kaks preilit koorusid samal ajal, kui teisi puuristasin.
Täna on ilm jätkuvalt nii halb, et perede tegemise plaan tuleb edasi lükata. Isegi ammpere oli kuri, muidu on mul mesilased sõbralikud. Peaks ütlema, et nii kurjad nad pole kunagi olnudki! Eks ilmad on halvad olnud, korjemesilased on mitu päeva tarus kinni olnud, tuju tusane ja energiat palju, et paras mesinikul elu kibedaks teha.
Nonii, kella 12 paiku oli väike vihmavahe, õigemini sadas lihtsalt vähe. Sain kupud ära kontrollida, olingi juba hiljaks jäänud, sest 2 kuppu olid juba koorunud ja preilid läinud taru peale uitama. Puuridesse sain 24 kuppu (44-st vageldatud kupust). Ilmselt profid sellega ei lepiks, aga mina olen väga rahul. Ikkagi esimene kord ja arvestades minu kehva vageldamise kvaliteeti. Arvatavasti oli minu vageldamisnõel ka ikka väga vilets. Oma vajaduse saan igal juhul kätte ja jääb üle ka.
Nii lihtne see siiski ei ole kui raamatust loetud. Kuppude ümber oli ohtralt igasugu suri-muri ehitatud, et lokirulle niisama lihtsalt peale panna ei saanud. Võtsin kupuraamid tuppa ja kuuma noaga lõikasin ettevaatlikult selle jama ümbert ära. See oli paras nikerdamine, arvan et 30-40 min. kulus selleks. Kaks preilit koorusid samal ajal, kui teisi puuristasin.
Täna on ilm jätkuvalt nii halb, et perede tegemise plaan tuleb edasi lükata. Isegi ammpere oli kuri, muidu on mul mesilased sõbralikud. Peaks ütlema, et nii kurjad nad pole kunagi olnudki! Eks ilmad on halvad olnud, korjemesilased on mitu päeva tarus kinni olnud, tuju tusane ja energiat palju, et paras mesinikul elu kibedaks teha.
Mõned mõtisklused Jaanipäeva-aegsetest tegevustest.
Küpse kupuga on lihtne ema anda ja asendada, seda eelkõige just vanale asukohale jäävas põhiperes, kuhu jääb põhimass vanemaid lennu- ehk korjemesilasi. Sellisele seltskonnale paarumata ema andmine tihti ebaõnnestub, samas küps kupp võetakse enamasti vastu. Ilm on täna halb, võib-olla tuleb idu-ja paarumisperede ettevalmistus lükata homsele, aga vähemalt põhiperede emad peaks siiski täna kupuga asendama eeltoodud põhjustel. Vanad emad jätan esialgu mõnele raamile reservi, sest nii vanad nad nüüd ka ei ole, kõik on 2015.a.
Minu praeguse arusaamise järgi on põhi- ehk toodangupere ema mõistlik asendada küpse kupuga just nüüd, ehk peakorje eel. Samuti tuleks kohe teha idupered, peamiselt lahtise haudmega. Selline võte tagab, et toodangupere ei pea kallil korjeajal kulutama ressurssi haudme hooldamisele, vaid saab rakenduda täie energiaga meekorjele. Nii saab mesinik märgatavalt suurema kaubamee saagi.
Pole vaja karta, et lahtise haudme eemaldamine koos noormesilastega vähendab mesilaste arvu ja seega meetoodangut - pigem vastupidi, sest eelduslikult jääb toodanguperesse piisavalt kaanetatud hauet, kust kooruvad järjest uued töölised. Ja mesilaspere põhiline enda meetarve kulub just haudme söötmisele, hooldamisele, täpse temperatuuri- ja niiskusreziimi hoidmisele. Samuti, alates Jaanipäevast kuni juuli keskpaigani munetud mesilasi pole palju tarvis, neist tekib rohkem tüli kui kasu, tekivad nn "lihapered", kes tarbivad palju mett, kuid oma nooruse tõttu veel korjel ei käi. Selleks ajaks, kui nad jõuavad korjemesilase ikka, on korje juba läbi ja tekib palju "töötatöölisi", kes eakohase töö (korje) puudumisel otsivad asendus-tegevust, ehk siis kipuvad vargile teistesse peredesse, lähevad sõjakaks, tapavad üksteist ja kipuvad mesinikku ja tema pereliikmeid asjata nõelama.
Iduperedes saab teha kohe varroatoositõrjet, nt oblikhappega pritsimise teel juba nende moodustamise käigus. Sest iduperest mett ju niikuinii ei võta, vähemalt mitte enne sügist ja seega pole riski mee saastumiseks (eelduseks on tõrje tegemine hapetega, mitte mingi Fumisani või Apistani ribadega või muu keemiaga, mis jätavad väga pikaajalisi jääke). Toodanguperedes aga tekib niimoodi haudme vaheaeg, mis takistab lestade arengut. Ja miks mitte põrutada ka põhiperedesse peale Jaanipäevast meevõttu üks surakas oblikhappe tossu? Seega, selline meetod toimib ka tõhusa kesksuvise varroatoosi tõrjena.
PS. Minu teada on orgaaniliste hapetega ravimine lubatud ka mahemesinduses, mis tähendab, et ooteaegade järgimisel ei tohiks olla mee saastumise riski.
Minu praeguse arusaamise järgi on põhi- ehk toodangupere ema mõistlik asendada küpse kupuga just nüüd, ehk peakorje eel. Samuti tuleks kohe teha idupered, peamiselt lahtise haudmega. Selline võte tagab, et toodangupere ei pea kallil korjeajal kulutama ressurssi haudme hooldamisele, vaid saab rakenduda täie energiaga meekorjele. Nii saab mesinik märgatavalt suurema kaubamee saagi.
Pole vaja karta, et lahtise haudme eemaldamine koos noormesilastega vähendab mesilaste arvu ja seega meetoodangut - pigem vastupidi, sest eelduslikult jääb toodanguperesse piisavalt kaanetatud hauet, kust kooruvad järjest uued töölised. Ja mesilaspere põhiline enda meetarve kulub just haudme söötmisele, hooldamisele, täpse temperatuuri- ja niiskusreziimi hoidmisele. Samuti, alates Jaanipäevast kuni juuli keskpaigani munetud mesilasi pole palju tarvis, neist tekib rohkem tüli kui kasu, tekivad nn "lihapered", kes tarbivad palju mett, kuid oma nooruse tõttu veel korjel ei käi. Selleks ajaks, kui nad jõuavad korjemesilase ikka, on korje juba läbi ja tekib palju "töötatöölisi", kes eakohase töö (korje) puudumisel otsivad asendus-tegevust, ehk siis kipuvad vargile teistesse peredesse, lähevad sõjakaks, tapavad üksteist ja kipuvad mesinikku ja tema pereliikmeid asjata nõelama.
Iduperedes saab teha kohe varroatoositõrjet, nt oblikhappega pritsimise teel juba nende moodustamise käigus. Sest iduperest mett ju niikuinii ei võta, vähemalt mitte enne sügist ja seega pole riski mee saastumiseks (eelduseks on tõrje tegemine hapetega, mitte mingi Fumisani või Apistani ribadega või muu keemiaga, mis jätavad väga pikaajalisi jääke). Toodanguperedes aga tekib niimoodi haudme vaheaeg, mis takistab lestade arengut. Ja miks mitte põrutada ka põhiperedesse peale Jaanipäevast meevõttu üks surakas oblikhappe tossu? Seega, selline meetod toimib ka tõhusa kesksuvise varroatoosi tõrjena.
PS. Minu teada on orgaaniliste hapetega ravimine lubatud ka mahemesinduses, mis tähendab, et ooteaegade järgimisel ei tohiks olla mee saastumise riski.