Mardi talu
Kehra küla Mardi talu ajalugu algab 1892, kui minu vana-vanaisa  Mart Kuuskmann ostis selle Kehra mõisa  pärijanna
Margaretha (Meta) Gertrude Adele von (Essen) Ulrichilt.  Juba siis olid kõik hooned siin olemas, nii, et need on siin
juba märksa varasemast ajast. Hetkel ei ole  küll ehitusaastad teada,  kuid ilmselt on meie taluhoonete
kompleks üks vanemaid  Harjumaal, mis on säilinud kogu hiilguses tänaseni!
  • AVALEHT/ MISSIOON/ AJALUGU
    • Mälestused- Heiki
    • Mälestused- Rael
  • Mesi
    • Müüdid ja tegelikkus
    • Fotogalerii
  • Jõulukuused
    • Tööd kuusepõllul
  • Jõuluturg
  • Kontaktid
MARDI TALU JÕULUKUUSED 2025
Harilik kuusk
50cm kuni 170cm 25€
kuni 200cm 30€
kuni 230cm 35€
kuni 270cm 40€
kuni 300cm (kogus on piiratud) 45€
kuni 400cm (kogus on piiratud) 65€
NULUD (nulgude valik on piiratud)
kuni 150cm 30€
kuni 175cm 40€
kuni 200cm 45€
kuni 230cm 65€
kuni 300cm 85€
Millal tulla?
  • Igal advendiaja laupäeval-pühapäeval
    kl 9.30-17 (soovitav
    mitte ette helistada)
  • Argipäevadel, panen ajad välja, kuid asjad võivad muutuda, helista palun ette 
    tel 562 7970

E, 22.dets - 10-17
T, 23.dets - 10-17
K, 24.dets- SULETUD. Rõõmsaid Jõule!
​

Kuidas tulla? vaata siit >>> 

Liikluskorraldusest. Õuealale parkima ei mahu! Parkida saab istandiku ääres tee servas. Pargime palun ruumisäästlikult, arvestades teistega! Seda isegi siis, kui oled hetkel ainus, sest juba järgmisel hetkel võib tulla veel 10 autot!
Kui kaubad koos, siis sõida õuele, et kuused-kaubad peale võtta. 


​Sularaha on eelistatud, ​kuid maksta saab ka kaardiga.  
​​ Traditsiooniliselt toimib ka KOGUKONNA JÕULUTURG.   ​
 


​
Jõulude keskmeks on vaieldamatult kaunis jõulupuu. 
​
​
​​
​1441.a. püstitas  Mustpeade vennaskond Tallinna Raekoja platsile esimese jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linna jõulupuuga Euroopas.
​
​Jõulupuu peaks kestma läbi pühade ja pidama vastu vähemalt Kolme-kuningapäevani (6.jaanuar). Pahatihti juhtub poe tagant ostetud kuuskedega nii, et juba enne Vana-aasta õhtut tuleb kikivarvul kuusest  mööda hiilida, et viimsedki okkad ära ei pudiseks. Meie viime oma kuuse välja enamasti jaanuari lõpupoole, sest... noh enam nagu ei sobi toas hoida! Ja rohelised kasvud on juba küljes, nii igal aastal!

Kohalikust istandikust värske kuuse ostmisel on sellised riskid oluliselt väiksemad ja Jõulupuust jätkub rõõmu märksa kauemaks (platsi- ja marketite kuuskedega on see lugu, et hulgiostjad hakkavad jõulukuuski varuma juba novembri keskel ja Jõuludeks pole need enam värsked). 

Kui kuusk valitud, saab teed, glögi, piparkooki, degusteerida erinevat mett ja loomulikult neid ka kaasa osta, et Jõululauale ning kuuse alla panna. Sest mis oleks veel tervislikum ja maitsvam kink, kui teviselisanditega mõnus mesi kenas pühadekirjalises purgikeses! 

ELAMUSRETKED
​
Mardi talu Jõulumaale! 
Kõik Jõulupuud veel kasvavad ja oma Jõulupuu võtab igaüks  ise maha. See on värskuse garantii ning samuti meeleolukas pereüritus.
KUIDAS KUUSEVALIMINE KÄIB?
*  pargid auto, arvestades teistega.
*  haarad rehe seinald sae ja suundud istandikku. 
   Võimalusel võta 
oma saag kaasa.
*  kui  oled leidnud kõige ilusama puu, siis saed selle
   maha ja tirid 
 rehe juurde, kus toimub 
   võrgutamine ja maksmine.

*  Vaata laadaplatsil ringi ja osta midagi Jõululauale
    või kuuse alla

*  Kui kõik valitud, siis sõida autoga laadimiseks
    ligemale

* ÕUEALAL PARKIMIST EI TOIMU,
   PEATUMINE AINULT 
​   LAADIMISEKS.  
* Välja sõidad esimest teed kaudu, nö ringliiklus, et vältida kitsal teel trügimist.

Picture
* Kõiki hinnakirjas märgitud pikkuseid on piisavalt. Kuused on pigem kitsamad, kujundatud nii, et mahuks tavalisse elamisse. Juhul, kui mõni tahab alt väga laia kuuske saada, siis sellega võib hätta jääda.
​* Kuni Jõuludeni võib julgelt tulla igal nädala- vahetusel suvalisel ajal iga ilmaga ilma ette  helistamata!  
* Muudel  päevadel võiks ette helistada.
​

  24. ja 25. dets müüki ei toimu.
Jooksvaid uudiseid vaata meie FB lehelt siin >>> 
Picture
Näpunäide, mida teha, et kuusk ei hakkaks pudisema?
Lõika vähemalt 3cm seib maha ja jooda hoolega. Juhul, kui väljas on pakane (alla -7C), siis sulata kuusk enne tuppatoomist paari päeva vältel jahedas, kuid plusskraadiga ruumis. Kui seda võimalust pole ja tood kohe tuppa, siis tuleb piserdada niikaua, kui puu hakkab vett jooma. Sest toakuivuses okkad juba kuivavad, kuid puumahlad on veel jääs ja ta ei suuda veel veeanumast vett transportida. Esimese vesi peaks olema hästi soe, soojem kui vannivesi (ca 45C). Hiljem toasoe. Soovitav on lisada paar spl suhkrut või spets säilitusaineid. Kuusk ei tohi hetkekski kuivale jääda, sest puidupoorid lõikepinnal täituvad vaiguga ja puukese veeomastamisvõime väheneb oluliselt. Esimestel päevadel joob kuusk ca 1,5 liitrit vett, hiljem vähem. Hoia kuusk kütteallikatest eemal, vähenda temperatuuri.
​Kas tuua jõulukuusk istandusest, metsast, turuplatsilt või hoopis kunst- või rendikuusk?
  • Istandiku kuusk - see on spetsiaalselt istutatud-kasvatatud-hooldatud. Kui ilm on ilus, siis on see meeldiv vaheldus ja muidugi lastele suur seiklus. Istandiku kuusk on hooldatud ja mitu korda lõigatud, sellepärast ta ongi nii tugevate okstega ja sümmeetriline. Sellist metsast ei leia päris kindlasti. Istandikukuusk on kasvanud ka paremates tingimustes, on paremin varustatud toitainetega ja peab seetõttu ka toas paremini vastu. Ostes kohalikust istandikust toetad ka Eesti maaelu.
  • Metsakuusk - miks ka mitte, kui metsas müttamine meeldib. Paksus lumes sumpamine eeldab korralikku riietust-jalanõusid, mida igal linnaproual-mehel ei ole ja suure lumega võib see osutuda päris kurnavaks. Samas, ilusat metsakuuske on tegelikult ka päris raske leida! Enamasti on ladvad tühjad-hõredad, oksad nõrgakesed (võrreldes hooldatud istandiku kuuskedega). Metsas on lubatud kuuske raiuda teede ja kraavide servadest, kus nad aga on enamasti hulgakesi koos ja seetõttu jäänud olelusvõitluses niruks. Ilusad kuused kasvavad üksikult, kuid neid ei ole lubatud ja ka südametunnistus ei luba võtta.
  • Turuplatsilt, seal on ülekaalus importkuused, mis on sageli maha võetud juba nov. alguses. Järjest rohkem on seal saadaval ka Eesti istanduku kuuske, kuid enamasti on need intensiiv-istandikud, mis tähendab pidevat väetamist ja tundub, et see mõjub säilivusele. Kuigi platsil näeb kena välja, siis tuppa tuues võib selline tore kuuseke kiiresti pudisema hakata. 
    Meie reeglina ei väeta ja kuused seisavad!
  • Kunstkuusk.  No et tood igal aastal ühesuguse plastmassist nuustiku elutuppa lastele rõõmuks? Lahe! Küünla põletamine võib kardetatavasti kurvalt lõppeda, parimal juhul lõpeb see plastmassi kärsahaisuga. OK, sul lapsi ei ole enam (või veel ei ole) ja arvad, et säästad nii loodust?  Tegelikult on nii, et plastikust kuuse tootmine ja utiliseerimine annab väga suure ökoloogilise jalajälje. Ja ega see plastnuustik sul ka igavesti kesta, tolmab ja vananeb, võtab ruumi kuskil keldrinurgas. Ja kunstkuusest kumminaiseni on vaid üksainus samm! 
  • Seevastu spetsiaalselt istutatud ja kasvatatud jõulupuu on keskkonnasäästlik ja keskkonnale kasulik. Toodab ju iga puukene oma eluaja jooksul hapnikku ja lagundab CO2, vähendades nii kasvuhoonegaase. Vastasel juhul kuusekasvataja ju ei istutaks seda puukest ja keskkonnakasu jääks tootmata! 
  • Potikuusk. Enamasti on potikuusk kuni 1m. See ei ole kindlasti halb valik juhul, kui selline pisike Jõulupuu rahuldab. Teoreetiliselt saab selle kevadel maha istutada, kuid see sõltub hooldusest. Kui on selline soov, siis üle paari nädala ei tohiks teda toas hoida, sest muidu tuleb talverütmist välja, kasvud tulevad peale ja kevadeks ei pruugi olla enam elujõuline. 
    Kui "Potikuuse" müüja väidab, et nii säästad metsa, siis see on manipuleerimine pooltõdedega. Jõulupuid müügiks tänapäeval kindlasti metsast ei tooda. Need on kasvatatud istandustes. Oma eluajal  kuni 10 aasta jooksul toodavad need istandikud keskkonnakasu, mis muidu oleks olemata! Minul kasvab näiteks keskmiselt 4000 puud. Kui kõik inimesed ühtäkki "puuukallistajate" usku pööraksid, siis ma jõulukuuske ei kasvataks ja keskkonnakasu ei toodaks. Ehk teisisõnu, ostes istandikukuuse, aitad kaasa loodushoiule.​



Mõned artiklid ajakirjandusest:
Maahommik 03.12.2016 >>> (umbes 43 minut algusest)
Õhtuleht 7. detsember 2011 >>>
Harju Elu 25.11.2016 >>>
Powered by Create your own unique website with customizable templates.